Osaliselt veebis! Tugiisiku koolitus koos esmaabiandja väljaõppega

Reet Hindus omab kõrgharidust sotsiaaltöös, ta on aastaid töötanud sotsiaalvaldkonnas, juhtides inimesi ja meeskondi – Viljandi Maavalitsuses sotsiaalosakona juhatajana, Viru Vanglas sotsiaalosakonna juhatajana, kuid nüüdseks juba üle 10 aastat tegutseb ta SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete Ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses nõustajana ja OÜ Personalidisain konsultandi ja koolitajana. Reeda andragoogiline pädevus tuleb tema pikast töökogemusest täiskasvanute koolitajana.

Tema koolitusvaldkonnaks on motiveerimisoskused, eneseregulatsioon ning sõltuvuskäitumisega seonduv. Reet on läbinud enesearengu- ja täiendkoolitusi peamiselt motiveeriva intervjueerimise alal ning minfullnessi teemadel, mida ta kasutab ka oma praktilises töös sõltuvushäirega inimestega. Reeta inspireerib see, kui saab aidata inimestel oma elus muutusi teha ning ennast oma igapäevaelus õnnelikuma ja rahulolevamana tunda. Ta on EMITA ( Eesti Motiveeriva Intervjeerimise Treenerite Assotsiatsiooni) liige.

Tatjana Jušinski on lõpetanud Tartu Meditsiinikoolis õe põhikoolituse ning omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi õenduse pedagoogika erialal. Tatjana töötab SA TÜ Kliinikumi südamekliiniku erakorralise kardioloogia osakonnas intensiivraviõena ning õppejõuna Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, lisaks esmaabikoolitajana erinevates koolitusasutustes. 2012 aastal omistati Tatjanale ka aasta õe tiitel (erakorralise kardioloogia osakond, õde).

Janne asutas 2006. aastal lapsehoiuteenust pakkuva ettevõtte Ridiradiralla OÜ olles ise ka juhatuse liige. Sotsiaalvaldkonnas jätkusuutlikult tegutsedes on palju praktilisi kogemusi, mida Janne täiskasvanute koolitajana üle 17 aasta oma õpilastele jagab. Ta on lõpetanud Tallinna Pedagoogikakooli noorsootöötaja erialal, omab lapsehoidja (tase 4) ja tugiisik (tase 4) kutsekvalifikatsiooni.

2018. aastal läbis Janne Eesti Vabaharidusliidu 120-tunnise täiskasvanute koolitajate kursuse ja 2020. aastal EBS koolitajate täiendõppekursuse. Ridiradiralla OÜ Janne juhtimisel on SKA ja KOV-de hankepartner puuetega lastele tugiteenuste pakkumisel. Jannel on väärt kogemused lapsehoidjate ja tugiisikute võrgustikku loomisel juhtimisel. Janne peab oluliseks igapäevast lapsehoidja ja tugiisiku töö praktiseerimist, selle võimaluse saab oma loodud lastehoidudes Raplas.

Triinu Pajuri lõpetas Tartu Ülikooli sotsiaalpedagoogika eriala 2003 aastal. Enne seda õppis ja töötas Soomes, Ravipedagoogilises Seminaris ja elas aasta erivajadustega lastele mõeldud kogukonnas Sylvia Koti. Eestisse tagasi tulles oli ta üheks Tallinna erivajadustega lastele mõeldud Mari Kooli asutajaks, kus töötas 3 aastat klassiõpetajana.

Tartu Maarja koolis töötas erivajadustega lastega kasvataja-, õpetaja- ja abiõpetajana. 7 aastat ja kuulus Maarja Küla sihtasutuse nõukogusse. Seejärel töötas täiskasvanud erivajadustega inimeste tegevusjuhendaja – eripedagoogina 6 aastat Tartu Maarja Tugikeskuses. Tugikeskuses töötades oli ka kvaliteedijuht asutusele EQUASS kvaliteedimärgi taotlemisel. 3 aastat on ta töötanud parandusõppe õpetajana Tartu Waldorfgümnaasiumis. 2022 aastast on Triinu Tartu Maarja Tegevuskeskuses erihoolekande teenuste valdkonna juht, viib asutuses läbi regulaarset kovisiooni, teeb töötajatega korralisi arenguvestluseid, juhib koosolekuid ning koordineerib meeskonna tööd.

Lisaks on Triinu Moreno Keskuses õppinud kovisiooni meetodeid. Oma töökogemustest erivajadustega inimestega on ta kirjutanud raamatu Eriline maailm (2018). Viimased 6 aastat on ta koolitanud Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis tegevusjuhendajaid teemal “Aktiviseerivad ja teraapilised tegevused” ja Koolituskeskuses Luwi tugiisikuid ja tegevusjuhendajaid. Pikaajaline koolitamiskogemus on Triinule andnud täiskasvanute koolitamiseks andragoogilise pädevuse. Triinu ise ütleb, et kuna teeb pidevalt tööd erivajadusega inimestega, siis on tal tegevusjuhendajaid ja tugiisikuid koolitada lihtne. Tal on oma tööst tuua kogu aeg praktilisi ja elulisi näiteid ning ta on teinud koolitustel näitamiseks ka mõned videod.

Helle Känd on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1984. aastal (lastearsti diplom) ja Tartu Ülikooli 1993. aastal (perearsti diplom). Koolitamisega alustas Helle noore arstina – tervise, esmaabi ja vanemlust toetavate teemadega. Eriti tunnustatud ja soovitud on Helle intellektipuudega inimeste ja lapse vaimse tervise teemadel koolitama, mida ta on teinud üle Eesti erinevates asutustes. Aastatel 2005-2007 läbis Helle rahvusvahelise täiskasvanute koolitajate kursuse.

Tema valdkondade iseloomustamisel võib öelda, et need on teemad, mis tagavad heaolu, turvalisuse, mõistmise ja väärika elukvaliteedi. Teda võib pidada elukaare loojaks intellektipuudega inimestele (lasteaed, kool, küla, kutseõpe, rehabilitatsioon ja teised toetavad teenused). Helle on Tartu Maarja Tugikeskuse juhataja/lastearst/perearst.

Helle ütleb enda kohta, et ta on sariõppija, aga ka praktik. Ta januneb uute kogemuste ja oskuste järele, kuid eelistab osaleda koolitustel välismaal. Tema harjumus otsida kogemusi Euroopast sai alguse, kui Eestis veel vajalikku kogemust ei olnud. Viimastel aastatel on Helle täiendanud end peamiselt veebikoolituste alal, kuna peab neid mugavaks ja kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele. Sealjuures nendib ta, et inimlik kontakt on järjest olulisem.

Katrin Hauk on omandanud Tartu Ülikoolis psühholoogia magistrikraadi 1980. aastal. Aastal 2012 lõpetas ta Eesti Holistilise Teraapia Instituudi holistilise regressiooni terapeudi eriala. Ta on omandanud täiskasvanute koolitaja, tase 6. Hetkel on kutse taastõendamata. Katrin on diplomeeritud psühholoog-pedagoog.

Katrini kogemus koolitaja ja suhtlemistreenerina ulatub 40 aasta taha. Nõustajana on Katrin tegutsenud üle 20 aasta nii Tartus kui ka teistes maakondades. Lisaks nõustamisele valdab ta lahenduskeskset teraapiat ja kognitiivse teraapia meetodeid.

Ta on töötanud Töötukassa kutsenõustaja-psühholoogina, Juhtimise Kõrgema kooli suhtlemistreenerina, Sisekaitse Akadeemias suhtlemispsühholoogia õppejõuna. Alates 2003. aastast tegutseb ta iseseisva ettevõtjana.

Katrin hoiab end uuendustega kursis peamiselt internetimaterjalide ja erialakirjanduse vahendusel. Ta töötab nii eesti kui vene keeles, vajadusel ka inglise keeles. Klientide seas on olnud inimesi vanuses 19-70 a.

Katrin ütleb, et on oma klientidele tänulik, sest nendega töötades õpib alati ka ise midagi.

Kaidi Kübar on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia eriala 2010. aastal magistrikraadiga. Tal on Täiskasvanute koolitaja kutse, tase 5.

Kristina Avdonina on omandanud sotsiaalteaduste magistrikraadi sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal Tartu Ülikoolis (lõpetanud 2015. aastal). Alates ülikooliõpingutest tundnud rohkem huvi ja keskendunud oma väljaõppes kohanemis- ja lõimumisvaldkonnale ning võimalustele, kuidas toetada erinevate sihtgruppide lõimumisprotsessi Eesti ühiskonnas. Alates 2015. aastast on oma igapäevatöös Johannes Mihkelsoni Keskuses puutunud kokku rahvusvahelise kaitse saajatega, varjupaigataotlejatega, vähelõimunud püsielanikega, Eestisse tagasipöördujatega, uussisserändajatega. Aastatel 2015-2018 oli rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud tugiisikuteenuse koordinaator. Aastatel 2018-2020 tegeles pikaajalistele tööotsijatele suunatud tugiteenuste koordineerimisega. Omab mitmekülgset koolituste läbiviimise kogemust erinevatele sihtgruppidele, nii noortele kui täiskasvanutele, millest viimane oli rände-, kohanemis- ja lõimumisteemaliste teabepäevade läbiviimine kohalikele omavalitsustele. Kristina on läbinud ka täiskasvanute koolitaja koolituse.

Talvi Karbe alustas sotsiaaltöö õpinguid Tallinna Pedagoogilises Seminaris ning 2017. aastal omandas samal erialal magistrikraadi Tallinna Ülikoolis. Töökogemuse sotsiaalvaldkonnas on ta saanud Tallinna Perekeskuses, kus alustas peretöötajana aastal 2007. Hiljem on Talvi samas asutuses tegutsenud tugiisikuna autistlikule lapsele, koordineerinud ja arendanud nii vabatahtlike tugiisikute tööd kui ka erivajadusega laste tugiisikuteenus, praegu töötan keskuse arendus- ja kvaliteedijuhina.

Talvi osales sotsiaal- ja tervishoiuspetsialisti kutsestandardi loomise tööruhmas ning olen kutsekomisjoni liige.

Viimase kümne aasta jooksul on ta korraldanud koolitusi ning jaganud koolitajana oma teadmisi ja kogemusi vabatahtlikele ja erivajadusega laste tugiisikutele.