Tugiisiku koolitus koos esmaabiandja väljaõppega

Ene Pill – 1994–1999 õppeosakonna juhataja, 1999–2000 TPÜ terviseuuringute labori teadur, 2001–2006 Tallinna Haridusameti peaspetsialist/peanalüütik, 2006-2009 OÜ Inscape Baltic koolituskonsultant, 2009-2011 Rehabilitatsioonikeskus Adeli Eesti OÜ psühholoog ning alates Ene Pill on Loovteraapiate Ühingu, Eesti Koolipsühholoogide Ühingu liige ning MTÜ Q-klubi juhatuse liige. 2010. aastal lõpetas Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate erialal ja omab terviseteaduses teadusmagistri kraadi ning omab kutsetunnistust. Praegu töötab Ene Pill Tallinna Perekeskuses psühholoogina. Täiskasvanute koolitamise pädevust omab Ene Pill tänu oma pikaajalisele tööle õpetaja ja koolitajana.

Ene peamised uurimisvaldkonnad on kutsevalik ja seda mõjutavad tegurid, probleemsed lapsed, koolistress, kunstiteraapia võimalused haigete rehabilitatsioonis ja töös probleemsete lastega. Ta on rakendanud kunstiteraapia võtteid insuldijärgsete patsientide rehabilitatsioonis.

Jane Kallion on lõpetanud Tartu Meditsiinikoolis õe põhikoolituse ning omandanud Tartu Ülikoolis magistrikraadi terviseteadustes. Janel on pikaaegne töökogemus erakorralise meditsiini osakonnas õena ja õendusjuhina, kiirabis õena ning tervise valdkonna juhtõpetajana kutseõppeasutuses. Jane on litsentseeritud esmaabiõpetaja. Lisaks annab ta loenguid erinevates koolitusasutustes. Jane on õpingute käigus läbinud mitmeid andragoogika-alaseid koolitusi ning omab pikka kogemust täiskasvanute koolitajana. 

2016. aastal omistati Janele tiitel “Eesti Aasta Koolitaja 2016“ ning oli nominent “Eestimaa õpib ja tänab“.

Reet Hindus omab kõrgharidust sotsiaaltöös, ta on aastaid töötanud sotsiaalvaldkonnas, juhtides inimesi ja meeskondi – Viljandi Maavalitsuses sotsiaalosakona juhatajana, Viru Vanglas sotsiaalosakonna juhatajana, kuid nüüdseks juba üle 10 aastat tegutseb ta SA Viljandi Haigla Sõltuvushaigete Ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses nõustajana ja OÜ Personalidisain konsultandi ja koolitajana. Reeda andragoogiline pädevus tuleb tema pikast töökogemusest täiskasvanute koolitajana. 

Tema koolitusvaldkonnaks on motiveerimisoskused, eneseregulatsioon ning sõltuvuskäitumisega seonduv. Reet on läbinud enesearengu- ja täiendkoolitusi peamiselt motiveeriva intervjueerimise alal ning minfullnessi teemadel, mida ta kasutab ka oma praktilises töös sõltuvushäirega inimestega. Reeta inspireerib see, kui saab aidata inimestel oma elus muutusi teha ning ennast oma igapäevaelus õnnelikuma ja rahulolevamana tunda. Ta on EMITA ( Eesti Motiveeriva Intervjeerimise Treenerite Assotsiatsiooni) liige.

Sirli Peterson on omandanud Tartu Ülikoolis bakalaureusekraadi sotsiaaltöö erialal 2001. aastal ning magistrikraadi sotsiaaltöö- ja sotsiaalpoliitika erialal 2004. aastal. Hetkel õpib ta sotsioloogia doktorantuuris. 

Aastatel 2001-2013 on Sirli töötanud Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonnas, millest 2006-2013. aastal lastekaitseteenistuse juhatajana. Aastatel töötas ta 2013-2018 SA Tartu Perekodu Käopesa juhatajana, seejärel Sotsiaalkindlustusametis kohalike omavalitsuste nõustamisüksuse projektijuhina. Sirli on pikaajalilne lepinguline koolitaja lapsehoidjatele ja tugiisikuks soovijatele koolituskeskuses Luwi ja lapsehoiuteenuse õpetaja Valgamaa Kutseõppekeskuses. Täiskasvanute koolitamiseks vajaliku pädevuse on Sirli omandanud tänu oma pikale töökogemusele koolitaja ja õpetajana.  

Sirli tegeleb pideva enesearenguga ja omab psühholoogilise esmaabi koolitaja tunnistust, lisaks osales ta Tartu Ülikooli mentorlusprogrammis õpetajatele. Sirli on kaasatud poliitkauuringute keskuste Praxises ja Civitta eksperdina. 

Kaili on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogia erialal 2006. aastal. Ta on pikaaegselt tegelenud rehabilitatsioonivaldkonnas arendus-ja juhtimistööga ning  psühholoogilise nõustamisega vaimse tervise-, psühholoogilise heaolu ja karjäärialase eneseteostuse suunal. Kaili omab töökogemust ka hariduspsühholoogia- ja psüühikahäiretega inimestega töötamise alal. Kaili töökogemus täiendkoolituse valdkonnas koolitajana on üle 10 aasta, millele on aidanud kaasa Tartu Ülikoolis omandatud pedagoogikaalased teadmised eripedagoogika erialal ja kogemus koolitajana täiskasvanuhariduse valdkonnas. Ta on töötanud välja ning koostanud mitmeid koolitusmaterjale ning õppekavasid, andes edasi on teadmisi ja kogemusi, et aidata kaasa täiskasvanud õppijate tööalasete oskuste ning vilumuste omandamisele, säilitamisele ja täiendamisele. Täiskasvanute koolitamiseks vajaliku pädevuse on Kaili saavutanud läbi pikaajalise koolitamiskogemuse. 

Helle Känd on lõpetanud Tartu Riikliku Ülikooli 1984. aastal (lastearsti diplom) ja Tartu Ülikooli 1993. aastal (perearsti diplom). Koolitamisega alustas Helle noore arstina – tervise, esmaabi ja vanemlust toetavate teemadega. Eriti tunnustatud ja soovitud on Helle intellektipuudega inimeste ja lapse vaimse tervise teemadel koolitama, mida ta on teinud üle Eesti erinevates asutustes. Aastatel 2005-2007 läbis Helle rahvusvahelise täiskasvanute koolitajate kursuse.

Tema valdkondade iseloomustamisel võib öelda, et need on teemad, mis tagavad heaolu, turvalisuse, mõistmise ja väärika elukvaliteedi. Teda võib pidada elukaare loojaks intellektipuudega inimestele (lasteaed, kool, küla, kutseõpe, rehabilitatsioon ja teised toetavad teenused). Helle on Tartu Maarja Tugikeskuse juhataja/lastearst/perearst.

Helle ütleb enda kohta, et ta on sariõppija, aga ka praktik. Ta januneb uute kogemuste ja oskuste järele, kuid eelistab osaleda koolitustel välismaal. Tema harjumus otsida kogemusi Euroopast sai alguse, kui Eestis veel vajalikku kogemust ei olnud. Viimastel aastatel on Helle täiendanud end peamiselt veebikoolituste alal, kuna peab neid mugavaks ja kättesaadavaks suuremale hulgale inimestele. Sealjuures nendib ta, et inimlik kontakt on järjest olulisem.

Kristina Avdonina on omandanud sotsiaalteaduste magistrikraadi sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika erialal Tartu Ülikoolis (lõpetanud 2015. aastal). Alates ülikooliõpingutest tundnud rohkem huvi ja keskendunud oma väljaõppes kohanemis- ja lõimumisvaldkonnale ning võimalustele, kuidas toetada erinevate sihtgruppide lõimumisprotsessi Eesti ühiskonnas. Alates 2015. aastast on oma igapäevatöös Johannes Mihkelsoni Keskuses puutunud kokku rahvusvahelise kaitse saajatega, varjupaigataotlejatega, vähelõimunud püsielanikega, Eestisse tagasipöördujatega, uussisserändajatega. Aastatel 2015-2018 oli rahvusvahelise kaitse saajatele suunatud tugiisikuteenuse koordinaator. Aastatel 2018-2020 tegeles pikaajalistele tööotsijatele suunatud tugiteenuste koordineerimisega. Omab mitmekülgset koolituste läbiviimise kogemust erinevatele sihtgruppidele, nii noortele kui täiskasvanutele, millest viimane oli rände-, kohanemis- ja lõimumisteemaliste teabepäevade läbiviimine kohalikele omavalitsustele. Kristina on läbinud ka täiskasvanute koolitaja koolituse.

Talvi Karbe alustas sotsiaaltöö õpinguid Tallinna Pedagoogilises Seminaris ning 2017. aastal omandas samal erialal magistrikraadi Tallinna Ülikoolis. Töökogemuse sotsiaalvaldkonnas on ta saanud Tallinna Perekeskuses, kus alustas peretöötajana aastal 2007. Hiljem on Talvi samas asutuses  tegutsenud tugiisikuna autistlikule lapsele, koordineerinud ja arendanud nii vabatahtlike tugiisikute tööd kui ka erivajadusega laste tugiisikuteenus, praegu töötan keskuse arendus- ja kvaliteedijuhina. 

Talvi osales sotsiaal- ja tervishoiuspetsialisti kutsestandardi loomise tööruhmas ning olen kutsekomisjoni liige.

Viimase kümne aasta jooksul on ta korraldanud koolitusi ning jaganud koolitajana oma teadmisi ja kogemusi vabatahtlikele ja erivajadusega laste tugiisikutele.